Me võime oma tööjaotusega rahule jääda. Panustasime tublisti oma ühisesse töösse: kõik said oma tikandite kavandamisega hästi hakkama, Sandra ja Keilin olid usinad õmblejad, Laura tubli triikija ja käsitsiõmbluste tegija, Triin järjepidev blogija ning Artam tegus kaante kavandaja ja valmistaja.
Kuidas sujus meie koostöö?
Väga palju saime abi oma toredatelt õpetajatelt Evelt ja Urmaselt. Nad aitasid meid paljude asjadega ja leidsid ka lahenduse mitmetele probleemidele. Kuna Triin ei saanud mitmel korral kohal viibida, siis aitas õp. Eve pildistamisega. Samuti aitas Ta teha blogis parandusi ning täiendada seda. Mõned klassikaaslased aitasid meid samuti- ka nemad pakkusid tekkinud probleemidele lahendusi. Tänu Keilini isale saime ka vajalikud öösid.
Kuidas kulges kogu protsess?
16. jaanuaril ei teadnud me lõpptulemusest rohkem, kui et tikime iga õpilase näod linasele kangale nii, et mõlemal pool lehte oleks igast õpilasest pilt. Kinnitusest me väga ei rääkinudki ja kaaned tahtsime üldsegi teha riidest. Tehes valearvutusi, pidime lisama lehekülgedele ka küljeribad, et saaks hiljem ka kinnitused lisada. Sinist värvi kinnitusribad muutsid oluliselt töö väljanägemist, samuti ei tekitanud see ootamatu muudatus meile raskusi. Me olime välja jätnud ka liblikate tikkimise. Kaaned tulid hoopistükis puidust ning esikaas jäi minimalistlik. Välja olime jätnud iga õpilase kohta kirjutatud luuletused. Kui alguses mõni asi natuke venis, siis lõpus läks kõik väga kiirelt ning sujuvalt. Lõpptulemust vaadates näeme, et see on väga hästi õnnestunud ning jääme ise rahule.
Mida me sellest projektist õppisime?
Tänu sellele projektile saime me palju lihvida oma oskusi käsitöös. Palju andis juurde ka blogi pidamine, mille kaudu saab väga hea ülevaate meie arengust. Väga hästi saab blogi kirjutamisega hiljem analüüsida, mis õnnestus ja mis mitte. Me õppisime planeerima oma aega ja kõike õigeks ajaks valmis tegema. Tublisti arenes omavaheline koostöö ja suhtlus õpetajatega. Artam sai selgemaks freespingi kasutamise ning tüdrukud õppisid palju juurde 4D Embroidery Extra programmi ja tikkimismasina kasutamise kohta. Laura jaoks oli selle programmi kasutamine esmakordne ja huvitav kogemus. Konkursil osalemine pakkus meile kõigile võimetekohast ja meie huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning see konkurss andis meile võimaluse näidata oma loovtööd ka teistele. Selle konkursiga saime ka näidata, mitmeid erinevaid tehnoloogiavahendeid on võimalik kasutada oma ideede realiseerimiseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar